Hooldusleht, kas ainult lapsevanemale?

Tänapäeva kiire elutempo ja pingelise töö juures võib laste kasvatamine olla tõsine katsumus, kuna lapsed kipuvad ikka ja jälle haigeks jääma ning töölt tuleb võtta vabu päevi. Mida aga teha, kui kummalgi lapsevanemal ei ole võimalik töölt puududa?

Enamik lapsevanemaid arvab, et lapse haigestumise korral on hoolduslehe õigus ainult emal või isal. Tegelikkuses on aga ravikindlustuse seadus tunduvalt paindlikum ja sotsiaalministri määrusega on kehtestatud, et hooldusleht kirjutatakse välja tegelikule hooldajale. Lühidalt tähendab see seda, et hooldajaks võib olla, kas vanaema, naaber või mõni tuttav ning sugulussidemed ei mängi siin mingit rolli. Ainsaks kriteeriumiks võib pidada seda, et nii mõlemal vanemal, kui ka potensiaalsel hooldajal peab olema sõlmitud kehtiva ravikindlustusega töötamise lepingu vorm. Haigekassa maksab hooldushüvitist alates esimesest päevast 80% ulatuses.

Hooldushüvitist saab:
• alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest;
• alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas;
• haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni seitsme järjestikuse päeva eest;
• alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi. Neil juhtudel saab hooldushüvitist kuni 10 järjestikuse päeva eest.

Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud.

Ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel kehtestatud Sotsiaalministri määrus „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord” § 6. Hoolduslehe väljakirjutamine lg. 2.